Muutis õpilaste igapäevase rutiinse koolipäeva huvitavamaks ja põnevamaks.

Kui teie elu tundub kuidagi igavaks ja kuivaks muutuma, siis tegelge aktiivõppega.

Uurige, mis imeloomaga on tegemist? Ja kui juhtute teada saama, siis HEAD katsetamist ja kasutamist.

(Alljärgneva koostamisel on kasutatud infot, mis leiab raamatutest ja internetist)

	Õpetajakeskne õpetamine	Arvutikeskne õpetamine	Õpilasekeskne õpetamine
Õpilane	võtab vastu õpetaja poolt edastatavaid teadmisi ja demonstreerib õpetajale, mida ta on õppinud	võtab vastu arvuti poolt edastatavaid teadmisi ja arvuti kontrollib, mida ta on õppinud	õpib aktiivselt, otsib ise teadmisi (infot), otsustab, valib, hindab, kontrollib ja vastutab
Õpetaja	annab teadmisi (infot), jälgib õpilaste tööd, kontrollib õpilaste teadmisi (õppimise tulemusi)	valib õpitarkvara	suunab ja juhendab, on ise kaasõppija
Arvuti	töövahend, trükimasin jms	esitab uut infot (teadmisi), juhendab õppijat ja kontrollib, kuivõrd on õpilane vastavaid teadmisi (infot) omandanud	suunab ja juhendab, on õpi- või suhtlemiskeskkond

Aktiivõpe (active learning) – õppijad osalevad aktiivselt õppeprotsessis, mis aitab õppijatel õpitavat mõtestada ja seostada omandatud teadmisi tegelikkusega. Paneb õpilased situatsiooni, kus nad on sunnitud rääkima, kuulama, kaasa mõtlema ja kirjutama.

“Learning is a journey, not a destination. Each point of view is a temporary intellectual stop along the path of ever-increasing knowledge (Brooks, J.G., and M.G. Brooks, 1993).”

Jaapani vanasõna: Meister ei õpeta, vaid loob õpetliku olukorra.

Aktiivõpet on kasutanud juba Sokrates, laiema leviku sai John Dewey teooriaga.

Aktiivõppe märksõnad:
- Uudishimu
- Vabadus ja aktiivsus
- Originaalsus ja loomingulisus
- Avastamine
- Iseseisev mõtlemine
- Kriitiline mõtlemine
- Suhtlemine ja koostöö
- Tegutsemine vastavalt situatsioonile
- Elulised ülesanded
- Enda ja teiste töö hindamine.

Aktiivõpe ja arvutipõhine õpe:

- Õpetaja peaks edastama valmis materjali (teadmisi) vähem, et õpilased mõtleks enam. Soodustada diskussiooni e. vestlust ja ajurünnakut klassis.

- Aktiivsust aitab suurendada näitlikustamine. Näiteks köitvas loengus kasutatakse erinevatest allikatest pärinevaid mitmesuguseid näiteid, vastuolusid, illustratsioone, näitlikustamist.

- Õpitarkvarast kasutada probleemlahendusprogramme ja simulatsioone.

- Kasutada ahelkirjutamist (näiteks Miksikese Jutuvabrik).

- Pakkuda enne uue materjali esitamist nn. soojendus- e. häälestusülesandeid, mis aktiviseeriks varasemad teadmised, tõmbaks õpilaste tähelepanu ja looks soodsa keskkonna õpitava edastamiseks. Soojendus- e. häälestusülesanded võiks olla seotud esitatava teemaga, kuid õpilaste jaoks ei pruugi see seos ilmtingimata kohe nähtav olla. Näiteks enne Ludwig van Beethoveni tutvustamist lasta õpilastel rääkida, mis muutuks nende elus, kui nad jääks kurdiks. Samuti võiks esitada enne teema esitamist teemaga seonduvaid küsimusi, tõstatada probleeme ja näidata vastuolusid.

- Ka esitlusi, veebilehti, tööjuhendeid, elektroonilisi töölehti saab koostada nii, et need soodustaks aktiivõpet (näide1, näide2)!

- Kasutada arvuti suhtluskeskkonda (suhtlemine ja koostöö). Enam kasutada arvutipõhises õppes just arvutivahendusel toimuva kommunikatsiooni võimalusi: e-post, jututuba, foorum (näiteks Kirjanduse foorum või Spordi foorum), videokonverents jms. Sellisel juhul klassi (õpilasrühma) õpilaste sotsiaalne staatus ei mõjuta niivõrd arvamuste aktsepteerimist või mitteaktsepteerimist.

- Pakkuda õpilastele elulisi ülesanded võttes reaalsed andmed internetist. Õppetöös võiks enam kasutada erinevaid interneti võimalusi: raamatupoed, mööblipoed, linnade, maakondade, valdade ja erinevate koolide kodulehed, valitsusasutused, teatrite, kinode, turismitalude, ilmavaatlused jms.

- Interneti kodulehed võimaldavad virtuaalse ekskursiooni läbiviimist. Selleks kasutada looduskaitsealade, muuseumide, ettevõtete jms kodulehti, kus on pildid, informatsioon “külastatava” objekti kohta või isegi virtuaalne tuur. Saab kasutada ka integreeritult keeleõppega “rännates vaatama” maailma eri paikade kultuuriväärtusi. Näiteks virtuaalne tuur Louvre kunstimuuseumisse.

- Kasutada arvutipõhist rollimängu. Näiteks projekti Kevadpäev Euroopas otsuse-tegemise rollimäng.

- Lasta õpilastel teha märkmeid – mõistekaardid, ideeskeemid, (Kidspiration ja Inspiration).

- Teadmiste kontrollimiseks lasta õpilastel koostada küsimusi, ristsõnu või ka väitlust. Informatsiooni otsimisoskuse kontrollimiseks kasutada aaretejahti.

- Pakkuda paaristöö ja rühmatöö eriliike (lumepalli rühmad, delfi meetod, mosaiikrühmad).

- Õpetamaks toimetulekut liigsete või puudulike andmetega ning olukordades, kus ei saa määrata ainuõiget lahendust, kasutada probleemõpet.

- Õpetamaks, kuidas leida lahendusi uurimuse abil, kasutada uurimusõpet, kus uurimuse läbiviimiseks ja/või tulemuste esitamiseks kasutatakse arvuti abi.

- Õppeainete integreerimiseks kasutada projektõpet.

- Kasutada õpilaste poolt esitatavate tulemuste (uurimuse kokkuvõtte, referaadi, PowerPoint esitluse jms) esitamiseks seminari, kus kantakse ette oma töö ning kuulajad esitavad selle kohta küsimusi, arvamusi. Samuti saab kasutada videoseminari mitme kooli vahel.